Õhureostus on inimestele ja teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda.
Õhureostuse tekkepõhjuseid on mitmeid ning tunduvad kaasaegse eluviisiga käsikäes käivat. Fossiilkütuste põletamine, põlluharimisel kasutatavad mürgid, heitgaasid vabrikutest, kaevandustest ja autodest, mürgised olmetooted – kõik need põhjused ja nii mitmedki veel mängivad rolli õhu reostumisel.
Õhureostuse mõju Maale on kõikehõlmav ning globaalne soojenemine, hingamisteede- ja südamehaigused, happevihmad, eutrofeerumine ja osoonikihi hõrenemine on vaid mõned tõsised tagajärjed.
Üldiselt on õhureostus kergem ennetada kui juba olemasolevat likvideerida. Ennetusmeetodid aga nõuavad igapäevast järjekindlat järgimist: keskkonnasäästlikkus, kasuta keskkonnasäästlikku transporti, säästa energiat, taaskasuta, kasuta taastuvat energiat!
Sudu
Sudu on nähtus, mis tekib õhusaaste tulemusena ja koosneb suitsust ja udust (sellest ka nimi). Sudu on kahte liiki: “londoni tüüpi” sudu (nähtavus mõnikümmend meetrit ning õhuniiskus kõrgem kui 85%) ning “fotokeemiline” sudu ( nähtavus 1,5-8km, õhuniiskus madalam kui 70%).
Sudu on enamasti suurlinnadega kaasnev nähtus ning tekib kas biomassi põletamisel või liigsete autode heitgaaside ja sobivate ilmastikutingimuste kombinatsiooni tõttu.
Sudu on äärmiselt kahjulik inimese tervisele; rääkimata kohestest tüsisustest nagu võimalikud peavalud ja külmetusehaigused, tekitab pikaajaline suduga kokkupuude ka raskemaid haiguseid nagu näiteks kopsuvähk ja -põletik ning astma. Samuti kannatab taimestik, kelle elujõud ja leviala vähenevad märgatavalt.
Kuna sudu on tihedalt seotud õhusaaste põhjustega ning on ka üks õhureostuse tagajärg, tuleb teha põhimõtteliselt sama ennetustööd, mida ka üldise õhureostuse probleemi lahendamise puhul. Erilist tähelepanu tuleks vast pöörata linnasaaste vähendamisele, st piiritleda autode kasutamist ning investeerima haljastusse.
Osoonikihi hõrenemine
Osoonikiht on Maad ümbritsev stratosfääris asuv kaitsekiht, mis kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku UV-kiirguse eest. Osoonikiht on stabiilselt hõrenenud juba 1970ndatest alates ning nn osooniauke on märgata üle maailma, kuid kõige kriitilisem on olukord just poolustel, kus asuvad kõige suuremad augud. Osoonikihi hävinemine on kõige ohtlikum vast inimestele ja loomadele, kellele suur UV-kiirgus tõsiseid tervisehädasid tekitada võib, millest kõige ohtlikum inimeste puhul on kahtlemata nahavähk.
Osoonikihi hõrenemise põhjusteks peetakse enamasti inimmõju tagajärjel atmosfääri paiskunud kahjulikke kemikaale, mida leidub alates kodukeemiast kuni tehaste heitgaasideni.
Valgusreostus
Valgusreostus on liigne linnavalgus, mis jõuab sinna kuhu me ei taha. See võib olla näteks naabri aiatuli säramas sinua magamistuppa, vastutuleva auto esituled pimestamas sind või halb tänavavalgustus, mis muudab meie öise tähistaeva halliks ja ilmetuks. Halb tänavavalgustus, säravad reklaamid ja kirevad pilvelõhkujad – kõik see helendab valgust, mida näeme atmosfääris. Valgusreostus häirib nii loomi kui ka inimesi, ei lase astronoomidel uurida taevast ja peale selle kulutab liiga palju energiat. Valgusreostust saab vähendada, kasutades valgustust mõistlikult, suunates tuled maapinna poole.
Andrea, Aksel, Iren, Brigitta, Lilian G1
loodusliktik 